Tammsaare park

Autorid: Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör (ÖÖ-ÖÖ) ja Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla (KUU arhitektid) ja Martin Allik
Tellija: Tallinna Linnavalitsus
Asukoht: Tallinn, Eesti
Etapp: Võistlus

Tammsaare park on südalinna üks olulisemaid sõlmpunkte ning tõenäoliselt on see kogu Tallinna kõige tihedama kasutusega haljasala.

Kui vaadelda kesklinna väljakuid ja haljasalasid laiemalt siis joonistub välja kaks suuremat seost:
– Tammsaare pargi aktiivsem ja linlikum olemus moodustab tingliku kolmiku raekoja platsi ning vabaduse väljakuga. See on aktiivne ring mis seob  omavahel Tallinna vanalinna miljöö, esindusväljaku ning esinduspargi.
– Tammsaare park kui haljasala seob südalinna poolselt küljelt ühtseks tervikuks vanalinna ümbruse rohealade vööndi.

Neid linnaehituslikke seoseid võiks käsitleda kui eri suuruse ja olemusega liikumisradasid, mis põimuvad just Tammsaare pargis. Seetõttu peab siin võrdväärselt olema nii aktiivset linnaruumi kui ka rahulikku haljasala.

Linnapark
Tammsaare pargi praegune lahendus tagab küll optimaalse logistika kuid nõrgestab samal ajal pargi olemuslikku kvaliteeti. Kuna liikumisteede ristumiskoht on täna ühtlasi ka pargi peaväljak siis sisusliselt ei võimalda see lahendus samaaegset head toimimist ei liikumisteedele ega ka väljakule.
Antud töö idee on luua terviklik linnapark, kus on kolm selgelt eri kvaliteediga ala – vaikust ja eraldust pakkuv park, linlikku aktiivsust ja sidusust loov allee ning sündmustest pulbitsev väljak.

Park.

Et Tammsaare linnapargi alale tekiks kvaliteetset parki, mis on vaikne ja looduslik, siis tuleb seda tekitada julgete otsustega. Üliratsionaalne diagonaalliiklus tänases pargis kahandab oluliselt pargi kui haljasala kvaliteeti. Seetõttu oleme otsustanud rajada Tammsaare kuju ümber, uue Viru väljaku ja Estonia teatri vahele piirdega muust linnakärast selgelt eraldatud ala, mida nimetamegi pargiks. Park on linnapargi kõige vaiksem osa, kust ei tormata läbi, vaid võetakse tempo maha, puhatakse. Parki ei läbi laiad liikumiskoridorid – kogu keskne ala on kaetud murukattega. Pargi servades on puhvertsoon madala ja tiheda taimestikuga, mida läbivad üksikud ühendusrajad, kust kaudu pääseb pargi ringteele, mille servades on pingid istumiseks. Ringteelt viib üks laiem tee ka Tammsaare kuju juurde. Keskne muruväljak ümber Tammsaare kuju on koht, kus saab piknikku pidada, niisama lesida või nt. frisbet lennutada – end muust maailmast välja lülitada.

Allee.

Draamateatri kõrvalt kuni Viru keskuseni on loodud ribapark mille mõlemas servas on lai tee. Linnapargi kontekstis on tegu alleega, mis on olemuselt piklik park, mille servas on 5m laiune väiksemaid eri funktsioonidega taskuid ja madaltihedat taimestikku sisaldav vöö. Läbi allee on antud ristliikumisi võimaldavad rajad ning ka suuremad eri funktsiooniga platsid – 1905.a. mälestusmärgi plats, välikohviku plats ning Viru tänava ülekäigu raja juures olev hajumisplats koos kioskiga. Allee on justkui pargi ja väljaku sümbioos, siin on väikseid sillutatud platse, kohti, kus seltskonnaga kohtuda ja istuda, aga ka üsna suuri murukattega kaetud alasid, mis ei ole samas nii eraldatud nagu park.

Väljak

Pargi ja Viru keskuse vahele on ette nähtud suurem avalik väljak, kus toimuvad erinevad avalikud üritused, saab pidada hooajalisi laatu, viia läbi teatrietendusi ning pidada väiksemaid tänavaperformance’id – nimetame seda uut väljakut Viru väljakuks. Viru väljaku ühtne tasapind võimaldab väga paindlikult ruumi eri stsenaariumiteks ümber korraldada. Olemasolev kõrghaljastus väljaku alal säilitatakse, see muudab väljaku olemust intiimsemaks. Uus väljak moodustab Viru keskuse terrassiga ühe ruumilise ja ka funktsionaalse terviku, mis võiks saada uueks kohtumispaigaks – südalinna sõlmpunktiks. Väljaku servade logistilised liikumissuunad markeerivad keskse kolmnurkse sündmuste ruumi, kuhu saab paigutada eri mõõtmetega ajutisi lavasid, telke jmt.

Kõik need kolm eri kvaliteetidiga ala on selgelt piiritletud kuid oma olemuselt siiski ühtse terviku – linnapargi – sidusad osad. Eri osade selge piiritlemine lihtsustab erinevate osade kasutamist ja hooldamist.

Haljastus
Tammsaare pargi olemasolev haljastus piirdub pea täielikult puurindega. Ideelahendusega on kavandatud senise kõrghaljastuse uuendamine ja põõsarinde ning püsikutega istutusalade loomine. Taimede valikul on lähtutud põhimõttest kujundada kaasaegne, külastajatele läbi aasta vahelduv ja atraktiivne ent samal ajal ka linnaelustikule uusi biotoope loovad istutusalad. Hooldatud ja korrapärane linnakeskkond sillutatud teede ja niidetud murualadega vastandub kujunduses lopsaka ja loodusliku taimestikuga. Nii muru- kui ka istutusalad on kavandatud võrdlemisi suurte tükkidena, mis vastupidiselt senisele killustatusele annab neile laiema kasutusvõimaluse ja kergendab hooldamist.

Pargi plaan

Pargi lõige, fragmendid

Taimed

 

Pildid

Makett

 

Rannamaja

Ülemiste Terminal

Promenaadi maja realiseerumas

Promenaadi maja võistlus

EKA

Aasta Puitehitis 2013

Maarja Magdaleena kirik Mustamäel

Veerenni ärihoone

Märka Sõltuvust

Ajaloomuuseum Maarjamäel

Sütevaka Humanitaargümnaasium

Tammsaare park

Tondiraba jäähall

Tartu Maratoni monumendi animatsioon

Palverändurite keskus Roldalis

Kitsas 15 kortermaja

Mängumaja

MMC Vilnius – kaasaegse kunsti keskus

Tark Maja

Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi juurdeehitus

Otsa- ja balletikooli ühishoone

Eramaja Nõmmel

Anne noortekeskus

Air Baltic’u reisijate terminal

Palamuse O.Lutsu Kihlekonnamuuseumi külastuskeskus

Burger

Tartu Maraton 50 – ajutine monument

Tartu Maratoni monument

Eesti Maaülikooli Kreutzwaldi 5 õppehoone juurdeehituse võistlus

Eesti Vabariigi Suursaatkonna hoone Riias

enne ÖÖ-ÖÖ’d

Suvemaja Kamuflaaž